Elu maal

maaSaksa ristisõdijad kutsusid eestlasi maarahvaks. Maa vallutamine tõi mõned olulised muudatused. Kõige suurim neist oli, et maa kuulus nüüd kirikule ja mõisnikule. Ristiusu vastuvõtmisega lisandus kohustus kirikule maksu maksta. Samaoodi nõudis mõisnik andamit ja tasuta tööpäevi mõisapõllul. Maal elati hajali üksiktaludes või küladest.

Kohalike rahulolematus uue korraga ja ka võõrvõimu omavahelised vastuolud viisid lõpuks suure ülestõusuni, mis kulmineerus 1343. aasata jüriööl. Nii mõnigi tänapäevanegi alevik või suurem küla on alguse saanud keskajal.

Keskaegse maainimese peamiseks elatusallikaks oli juba sajandite pikkuse traditsiooniga põlluharimine ja loomapidamine. Lisaks põllumeestele elasid külades ja taludes käsitöömeistrid. Sepad, ehtemeistrid, puusepad varustasid oma toodanguga maarahvast käisid linna laatadel oma käsitööd müümas. Linnamehed müüsid vastu sellist olulist ja igapäevast asja nagu soola. Laste elust maal on väga vähe teada.

Tõenäoliselt , kuulusid nende lapsepõlve juurde töö põllul ja loomade karjatamine kui selleks jaksu juba oli. Aga kool? Lapsele anti pigem edasi igapäevaseks tööks vajalike teadmisi, vähesed võisid pääseda linna kloostrikooli, aga üle üldine kooliharidus jõudis maale alles sajandeid hiljem.

Õpetlikud videod:

Lihula veinikanna 583-150

Keskaegsed savinõud, mida kasutati toidu valmistamisel, säilitamiseks ja serveerimiseks pärinevad Saksamaa, Skandinaavia, Madalmaade ja isegi Itaalia, Portugali ja Hispaania pottsepatöökodadest. Haruldane leid keskaegsest Lihulast – peaaegu terve veinikann 13. sajandist

Nõelalaadne vidin

Keskajal ei tuntud püksi- ja kleidilukke ja riided käisid kinni paeltega. Sellist haaknõela meenutavat nõela kasutati 13. sajandil riiete sisse paelade ajamiseks. Ka heegelnõel polnud siis veel leiutatud.