Elu linnas

linnKeskaegne linn oli piiratud müüriga, mis kaitses elanikke vaenlase vastu. Tulekahjuohu tõttu tohtis siin maju ehitada ainult kivist. Peale elumajade olid linnas kirikud, gildihooned ehk seltsimajad, seegid ehk hooldekodud, aidad jm. Meie linnade elanikest umbes pool olid eestlased, ülejäänud peamiselt sakslased, aga ka venelased, rootslased, soomlased. Sakslased olid jõukamad ja tähtsamad, nemad tegelesid kauplemise ja peenema käsitöö – kullassepakunsti, rõivaste õmblemise, saia küpsetamisega jne.

Eestlased olid ehitajad, vedasid kaupu ja tegid lihtsamaid töid. Linna juhtis ja kohut mõistis raad, kes istus raekojas. Raehärrad kaitsesid oma elanikke. 1535. aastal röövis Riisipere mõisnik Johann von Üksküll linnast ühe oma põgenenud talupoja ja tappis ta. Selle eest lõi timukas mõisnikul Tallinnas pea maha.

Õpetlikud videod:

Keskaegsed mündid:

Orduaegsetel rahadel on Talllinnal veel ristiga vapp, rootsiaegsetel kolm lõvi. Ja samas, et linna pitseril olid lõvid juba Taani ajast, st 13. sajandist.